Homme on keeletest ja laupäeval vestlus..
Ei, ma ei taha ära minna!! Kui ma mõtlen oma pere peale, oma peatselt Eestisse saabuva õe ja oma sõprade ja oma KõigeTähtsama peale - siis ei - ma ei taha ära minna!! Mul on jubedalt kahju. Ma ei tahaks mitte kellelegi haiget teha, ja endale ju veel kõige vähem. Aga ma pean..! Mul ei ole siin midagi, mis kinni hoiaks. Vaatan kadedusega inimesi, kes on leidnud Oma Tee ja kes naudivad elu, mida elavad ja tööd, mida teevad. Ma usun, et mul on see kõik kord ees - aga praegu pole veel õige aeg. Ma pean minema otsima. Ja kui mulle antakse see võimalus, siis ma lihtsalt pean seda kasutama. Ja olenemata sellest, et viimasel ajal ei lähe ükski asi ootuspäraselt, tunnen kusagil sügaval südames, et see saab tõeks.
See on lihtsalt niiii kosmiline..